Kas juuksed võivad minna üleöö halliks? Vastus on jah ja ei. Seda nähtust on nimetatud ka kui “Marie Antoinette sündroomiks”, viidates kuninganna Marie Antoinettele. Elanud Prantsusmaal aastatel (1755-1793), kelle juuksed väidetavalt valgeks muutusid ööl enne tema giljotineerimist Prantsuse Revolutsiooni ajal. Marie Antoinette sündroom on tegelikult sarnane autoimmuunhäire käitumisele aktiivses faasis nagu seda on immuunhäired alopecia areata, alopecia incognito ja alopecia universalis. Selle haiguse protsessi aktiivses faasis toimub see, et kõik juuksed tegelikult ei muutu valgeks vaid inimese pigmenteerunud juuksed murduvad, jättes maha vaid valged karvad. Pealiskaudsele vaatlejale võib tunduda, et selle haiguse all kannataja on järsku halliks läinud. Lähemal vaatlemisel aga selgub, et inimene on tegelikult pooled oma juustest kaotanud. Ka see protsess võtab tegelikul aega nädalaid ja ei teki üle öö. Ka ei ole juuksekarva halliks nimetamine täpne, vaid õigem oleks öelda valge karv.

Alopeetsia on autoimmuunhäire (Autoimmuunhaigus ehk autoimmuuntõbi (lühend AIH)  ja üheks eesmärgiks on rakkude ebaadekvaatne tegevus, mille korral antigeenid on suunatud keha enda rakkude ja kudede vastu.

Folliikulis asuvad rakud, mida nimetatakse melanotsüütideks. Need toodavad pigment melaniini, mis annab värvuse juustele ja ka nahale. Melaniin värvib keratiini ja nii saavad värvi ka juukseid. Inimjuuksed on kas pigmendiga (pruun, punane, blond) või siis pigmendita (valged).

Küll aga võibolla väike seos juuste kiirel hallinemisel ka juuste värvimisel. Võibolla oled märganud, et halle juukseid hakkab tekkima üha rohkem juurde peale seda kui oled hakanud tihedamini oma juukseid värvima. Siin võibolla seos vesinikperoksiidiga. Ainega, mida kasutatakse juukseid heledamaks ja tumedamaks värvimisel. Nimelt, juukse folliikulid produtseerivad väikeses koguses vesinikperoksiidi ise ning inimese keha toodab aga ensüümi, mis lagundab vesinikperoksiidi molekuli. Seoses vananemise protsessiga väheneb selle ensüümi tootmine ning juuksed hakkavad iseend „blondeerima“ seest poolt.

Johannes-Gutenbergi nimelise ülikooli biofüüsika instituudi professor Heinz Decker lisab: „Evolutsiooni käigus tekivad teatud kaitseensüümid, mille kontsentratsiooni vesinikperoksiid reguleerib. Kui aga vesinikperoksiidi tase liiga kõrgele tõuseb, siis võib see ka kaitseensüüme ohustada, mille tagajärjel ei moodustu enam piisavas koguses juukse pigmentvärve, melaniini.“

Juuksed muutuvad halliks, sest juuksefolliikulitesse koguneb liiga palju vesinikperoksiidi, mis takistab pigmendi tootmist.

Vesinikperoksiid on oksüdeeriv osa või aine juuste värvimisel, mis sisaldub juuksevärvi aktivaatoris ja mille ülesandeks on (segades oksüdeeruva juuksevärviga) varustada protsessi hapnikurikka gaasiga, mille tagajärjel ilmutavad end värvipigmendid ja toimub juukse värvi vahetus. Värvi aktivaatorit, milleks sageli on vesinikperoksiid H2O2, nimetatakse katalüsaatoriks ehk protsessi käivitajaks. Vesinikperoksiidi pH on 2.5 – 4.5. Segatuna juuksevärviga käivitab ta protsessi, tänu millele saab toimuda juuste värvimine.
Aktivaatori tugevus sõltub selles sisalduvast vesiniku protsendist. Mida suurem on vesiniku protsent, seda rohkem aktivaator juukseid mõjutab. Üle 12% tugevusega aktivaatorit Eesti turule ei tarnita.

Viga, mida blondeerides tehakse, on liiga tugev vesinikperoksiid (näiteks 9%) kasutamine. Hullumeelsus on kasutada 12% – kui sa just ei soovi oma juustest lahti saada ja peanahale ville hankida. Õigem oleks valida kas 3% või 6%.
Et head tulemust saada ja juukseid vähem rikkuda, tuleks blondeerimise ajal blondeeri juba juustes olevale vanale segule juurde panna. Võimalik, et esimese blondeerimiskorraga ei saavutatagi soovitud tulemust. Siis peaks ettevõtmist mõne päeva pärast kordama.

Väike ülevaade:

Toonija
Ei sisalda vesinikperoksiidi. Kerged toonivad šampoonid, palsamid, maskid ja vahud annavad juustele läike ning püsivad paar pesukorda.

Kergvärv
Ei sisalda vesinikperoksiidi. Heledat juust saab toonida, tumedamaks saab sellega kuni kaks tooni. Ei kata halli, aga sobib vahepealseks juuksevärvi värskendamiseks. Kestab kuni kuus pesukorda.

Poolpüsivärv
Sisaldab madalaprotsendilist vesinikperoksiidi, mis aitab värvil kauem püsida – vähemalt kümme pesu. Kulub juustelt ühtlaselt maha. Sobib ka halli toonimiseks.

Püsivärv
Sisaldab vesinikperoksiidi. Katab halli juukse täielikult. Püsivärv kinnitub juustesse nii tugevasti, et see kasvab välja. Sisaldab juba tugevamat vesinikperoksiidi, mis kahjustab juukseid üksjagu. Saab niihästi tumedamaks kui ka tugevalt helendavate värvidega mitme astme võrra heledamaks värvida.

Blondeer
Sisaldab vesinikperoksiidi. Vahend, mis rikub juukseid kõige rohkem, kuid millega saab kuni kuus astet heledamaks värvida. Kasutatakse palju ka salgutamiseks ja erksate efektivärvide põhja helendamiseks, et tulemus tõesti efektne jääks.