Määratlemata

Juuste väljalangemise põhjuse leidmine

 

Nõuandeid juuksehoolduse ja juuste väljalangemise peatamise kohta leiate kõikjal, kuhu pöördute. Ajakirjad, TV, internet. Mõned nõuanded on päris head, mõned seda jälle ei ole.

Kuuleme lugematuid lugusid sellest, kuidas keegi konkreetset toodet või šampooni proovis, sest sõber, pereliige või juuksur soovitas seda. Või kuidas inimesed teevad iseseisvalt teatud analüüse, sest nad arvavad, et need testid on üliolulised. Enamasti ja õnneks  ei tee inimesed, kes tegutsevad teiste nõuannete alusel, endale kahju – välja arvatud ehk aeg või raha, mida nad sellele kulutavad. 

8 kõige tavalisemat viga, mida inimesed teevad, kui nad tegelevad oma juuste väljalangemisega.

1. Nad ei tea oma diagnoosi ehk põhjust ja hakkavad enne tegutsema

Igaüks, kellel on juuste väljalangemine, peab teadma oma diagnoosi. Kui inimesel on juuste väljalangemine, peab tal olema võimalik seda öelda ühes lauses (mitte kaks): “Minu juuste väljalangemine on tingitud …..”

Liiga vähe inimesi teab oma juuste väljalangemise diagnoosi või põhjust, enne kui nad oma ravi otsima hakkavad. Mul ei ole võimalik soovitada ravi inimestele, kellel on juuste väljalangemine, teadmata nende diagnoosi, nii et kuidas on võimalik kellelegi soovitada ravi enne seda?

Enamasti püütakse esmalt proovida midagi, mida apteeker või keegi teine soovitab. Kuid alati peab teadma, et see ei ole alati nii lihtne. Isegi lihtne või reklaamitud toode võib põhjustada teinekord hoopis olukorra halvenemist. Kõigepealt peab teadma diagnoosi.

2. Inimesed kahtlevad geneetilise juuste väljalangemise võimaluses

Uudiste vastuvõtmine, et juuste väljalangemine on tingitud “geneetilisest” juuste väljalangemisest, ei ole tavaliselt teretulnud. Mõned on üllatunud. Mõned on vihased. Mõned on vihased nende peale, kes neile seda ütlevad.

Mõned ütlevad: “Minu arvates on seda diagnoosi raske alla neelata, kui tean, et keegi minu perekonnas ei ole kannatanud selle probleemi all”.

Kui diagnoosida geneetilist juuste väljalangemist inimesel, mehel või naisel, on see sellepärast, et kõik viitab sellele, et neil on geneetiline juuste väljalangemine. Kahjuks on see, et paljud inimesed viivitavad raviga seoses kahtlusega geneetilise juuste väljalangemise kohta. 40% naistest ja 50-60% meestest on tõendeid androgeense juuste väljalangemise kohta 50-aastaselt. Perekonna ajalugu ei ole neil alati olemas.

3.  Rõhutatakse üle raua, biotiini ja D-vitamiini puuduse rolli juuste väljalangemisel.

Juuste väljalangemise diagnoosimine on paljus nagu detektiivitöö. Me teame, et kliendi lugu on oluline (mida nimetame “ajalooks”). Igaüks teab, et peanaha uurimine on samuti oluline. Ja kõik teavad, et mõnedel klientidel on lisaks sellele ka vereanalüüsid olulised.

Kõik see detektiivitöö on sageli nendest sammudest kõige suurema tähtsusega.  Pikka aega arvati, et naha tegelik uurimine on detektiivitöö kõige olulisem osa ja vereanalüüsid olid sellest järgmised. Võib-olla oleks jaotus nii, et 50% detektiivitööst pärineb peanaha uuringust; 30% vereanalüüsidest ja 20% ajaloost. Spetsialistide seas on ka arvamuste lõhenemisi ehk  on pandud neid ritta ka nii: 10% ajalugu, 20% uuring ja 70% vereanalüüsid.

Dermatoloog Dr. Jeff Donovan ütleb aga nii: “Pärast aastaid kestnud juuste väljalangemise diagnoosimist võin teile öelda, et kliendi “ajalugu” on tähtsam kui ma kunagi varem mõistsin. Järjestaks neid nii, 65% ajalugu, 25% uurimist ja 10% vereanalüüse. Teisisõnu, vereanalüüsid on olulised, kuid mitte kõik. Kui ma kuulan hoolikalt kliendilugu, võin saada teavet, mida ma mõnikord ei saa kõige üksikasjalikumal peanaha uuringutest või vereanalüüsidest”.

Kuid on lihtne mõista, miks paneme vereanalüüsidesse nii palju rõhku. Me tahame midagi käegakatsutavat. Me tahame midagi, mida me saame jälgida ja tõestada, et see ongi nüüd õige raviplaan. Me tahame nii palju öelda klientidele “Ahah. Teie raua tase on madal. Vaadake siin oma tulemust. Sa pead rauda võtma!” Sõnaga raud võib asendada mis tahes alljärgneva: D-vitamiin, B12, tsink, biotiin, seleen. Tundub, et oleme teinud midagi väärtuslikku kui üks meie testidest näitab midagi ebanormaalset – me saame klienti juhtida, et seda olukorda parandada ja loodetavasti parandada tema juukseid. Sageli ei ole see nii lihtne ja üks suurimaid vigu on, et arvatakse, et nii lihtne see lahendus oligi.

Vaatame raua, D-vitamiini ja biotiini näiteid.

Raud on juuste kasvu seisukohalt oluline. Rauapuudus võib kindlasti kaasa aidata juuste väljalangemisele. On lugematu hulk naisi, kelle ferritiinitasemed on 29, 36 ja 44 ning kes usuvad (või kellele öeldakse), et kui nende ferritiinisisaldus tõuseb 70-ni, hakkavad juuksed lõpuks kasvama. See ei ole enamiku inimeste puhul lihtsalt tõde. See ei ole kõige populaarsem vastus ega vastus, mida inimesed tahaksid kuulda. 

Raud on palju keerulisem. Oluline on tagada, et igaüks, kellel on ferritiinisisaldus vähem kui 40, saab rauda. Kuid see on peamiselt nii kaua kui veri näitab raua kasvu. Suur osa tervetest naissoost klientidest, kelle ferritiinisisaldus on 25-40 ja kes on mures oma juuste pärast, on olnud kas androgeense alopeetsia taustaga või neil on telogen effluvium, mõnedel on alopeetsia areata ja see ei ole soetud sugugi rauaga.

On inimesi kelle uuringud näitavad selget seost madala ferritiini ja juuste väljalangemise vahel. Need uuringud on tõesed ja eksisteerivad. Kuid paljudel inimestel on uuringud, mis ei näita sellist selget pilti ega seost.

D-vitamiini puudus on põhjapoolkeral laialt levinud. Üha enam katsetame juuste väljalangemisega klientidel D-vitamiini tasemeid, sest tänapäeva uuringud näitavad, et mõned juuste väljalangemise probleemid on seotud madala D-vitamiiniga. Näiteks on alopeetsiaga kliendid, kellel on madalam D-vitamiini tase, halvem prognoos kui neil, kellel on D-vitamiin normis. Samamoodi mõistame nüüd, et D-vitamiini muutustel on samuti roll androgeense alopeetsia puhul. Kuid see, mis D-vitamiini kohta liiga sageli unustatakse, on see, et ükski uuring ei ole veenvalt näidanud, et D-vitamiini lisamine mõjutab otseselt juuste kasvu. D-vitamiini täiendamine on mõttekas, sest see võib aidata teisi toidulisandeid organismil paremini omastada. Aga me ei rõhuta, et D-vitamiin on ainus vastus kliendi juuste väljalangemisele. Liiga tihti kuuleme inimesi ütlemas, et nad olid väga õnnelikud, kui nad said uudiseid, et nende D-vitamiini tase oli madal, sest nad arvasid, et neil oli lõpuks midagi, mida nad võivad suunata, ja määratud raviplaani, mida nad võiksid jätkata. Enamiku klientide puhul ei ole D-vitamiini lisamine juustele mõõdetavat toimet. 

Nagu biotiin, ei ole enamik inimesi biotiini puudulikud ja toidulisandid ei ole vajalikud. Muidugi on erandeid olemas. Rasedus, retinoidide ja krambivastaste ravimite kasutamine, krooniline alkoholism ja vanem vanus on seotud võimaliku biotiinipuudusega. Puuduvad head tõendid selle kohta, et biotiinilisandid aitavad enamikul inimestel juuste väljalangemist.

4. Rõhutatakse kilpnäärme düsfunktsiooni rolli normaalsete TSH tasemete seadmisel

Kilpnäärme  hormoonide tootmise tase on juuste väljalangemisel äärmiselt oluline. Põhjused kui kilpnääre ei tööta korralikult. Liiga palju kilpnäärmehormooni (hüpertüreoidism) põhjustab juuste väljalangemist. 

Üks levinumaid vigu, mida inimesed juuste väljalangemise juures teevad, on see, et nad on veendunud, et nende kilpnääre ei toimi korralikult, kuigi neil pole selleks alust. Inimesed kelle TSH jääb vahemikku 0,5 kuni 3,0, ei ole põhjust arvata, et kilpnäärme probleemid on juuste väljalangemise  põhjuseks. Kas T3 ja kilpnäärme antikehade testid on kasulikud TSH 0,5 kuni 3 korral? Tavaliselt mitte. Kuigi need on abiks, et saada täpsemat pilti asjast. Kas see on populaarne vastus? Ei. Paljud juuste väljalangemisega kliendid tahavad, et nende tervishoiutöötajad ütleksid, et “need kilpnäärme põhiuuringud ei ole alati täpsed ja teil võib siiski olla kilpnäärme probleeme isegi siis, kui need testid on normaalsed.

Kas inimesed, kellel on 2,1 TSH, on vaja neid väljamõeldud teste? Mitte tavaliselt.

On ka  normaalse kilpnäärme funktsiooniga kliente (mõõdetuna TSH-ga) ja kes seejärel alustasid väikese annusega mitmesuguseid kilpnäärme toidulisandeid, sest neil oli juuste väljalangemise probleemid. Neid küsimusi ei ole meie juukseuuringute maailmas kunagi käsitletud, kuid need on väga reaalsed. Paljud kliendid satuvad  aga ka just siis juuste väljalangemise probleemidesse, kasutades kilpnäärme ravimeid normaalsete kilpnäärme (TSH) profiilide korral. 

5. Süüdistatakse halba juuste lõikust

Meeste puhul on täheldatud mõningasi probleeme. Juuste lõikamine võib edastada infektsioone ja infestatsioone ning võib põhjustada naha ja juuksefolliikulite  ärritust, kui lõikamine või raseerimine toimub liiga naha lähedal. Raseerimine võib mõnedel juhtudel folliikulit ärritada. Enamiku jaoks ei ole juuste lõikamine põhjuseks.

6. Peamiseks põhjuseks tuuakse üksnes stress

Stress võib põhjustada juuste väljalangemist, selles ei ole kahtlust. In vitro ja in vivo uuringud ja laboratoorsed mudelid on näidanud, et kroonilise stressiga kaasnevad tsütokiini ja hormoonide muutused, mis ei soodusta juuste kasvu. On olemas katsed, mis on näidanud, et stress põhjustab loomadel karvade väljalangemist . See tähendab, et igapäevane stress, mida enamik inimesi tunneb, ei ole põhjuseks juuste väljalangemise juures. Kuid mõned stressid on seotud juuste väljalangemisega ja need viis põhjust on: armastatud inimese surm, vallandamine (töö kaotus), lahutus, võlgnevus ja uue haiguse diagnoos. Need on suured pinged ja võivad mõnedele  meist juuste väljalangemist põhjustada.

Liiga paljudele juuste väljalangemisega seotud inimestele öeldakse, et nad vähendagu stressi aga kõigi puhul pole see päris põhjus, miks neil juuksed lahti on. See hõlmab ka lapsi. Suur osa inimestest ei ole ka veendunud, et nende stress põhjustas juuste väljalangemist. 

7. Liiga sage või liiga harv juuste pesemine

Šampooni kasutuse sagedus on suurepärane teema. Tegelikult on see kõige levinum teema meedias. Tavaliselt püüab ajaleht või ajakiri vastata küsimusele, kas liiga tihe šampooni  kasutamine on halb. Nad intervjueerivad salongi omanikku või stilisti, kes väidab, et šampooni kasutamine liiga tihti võtab ära ka loomulikud õlid ja muudab peanaha tundlikumaks ja rasusemaks. Hea on kasutada šampooni iga paari päeva tagant aga meil ei ole tõesti suuri tõendeid selle kohta, et šampooni tihe kasutamine teeb peanaha pikemas perspektiivis rasusemaks. Ja siis me vaatame kedagi, kes ei pese oma juukseid üldse ja toome selle heaks näiteks.

Inimestel kel puuduvad juukseprobleemid, on pesemine kõigil väga erinev. Kuid on tõsi, et lokkis ja kahuste juustega inimestel lähevad juuksed pikka aega mustaks ja seetõttu võib neid iga 5-14 päeva järel pesta. Kuid kui need samad juuksed hakkavad minema peenemaks ja peenemaks ja peenemaks (eriti geneetilise juuste probleemi korral), määrduvad nad nüüd kiiremini ja sagedam pesemine eemaldab liigse mustuse ja teeb juuste ja peanaha olukorra paremaks.

Peapesu sagedus või liiga harv pesu ei mõjuta juuste väljalangemist olulisel määral. Palju parem mõte on saada diagnoos oma juuste väljalangemise kohta, kui aja raiskamine katsetamisele, kas pea pesemine vähem või rohkem kordi, või teise šampooni kasutamine lahendab minu juuste väljalangemise probleemid. On tõsi, et kaotame rohkem juukseid päevadel, mil me peseme pead (võib olla üle 100) kui päevadel, mil me ei pese pead. 

Oleks tark küsida: “Mis võiks mu juuste väljalangemist põhjustada?” kui küsida: “Millist šampooni ma peaksin kasutama?” Mõlemad on tõesti head küsimused, kuid põhjuse väljaselgitamine on olulisem.

8. Arvatakse, et kõik “suukaudsed” kui ka mõned “paiksed” ravimid on kindlalt täiesti ohutud

See on kummaline maailm, me näeme suundumusi, mida me poleks kunagi 10 aastat tagasi ennustanud. Me näeme FDA poolt heaks kiidetud ravimeid, mis on suukaudsed ravimid (st suukaudne finasteriid). Samal ajal näeme FDA poolt heaks kiidetud ravimeid, mis on juba pikka aega olnud paiksed (st paikne minoksidiil ja “Rogaine”) üha enam määratud suukaudsete ravimitena. Põhjus on lihtne: tahame, et meie ravimid toimiksid paremini, kuid meile ei meeldi kõrvaltoimed. Suukaudsed ravimid toimivad paremini kui paiksed ravimid.

Suur viga, mida näen, et inimesed teevad, eeldades, et kõik paiksed ravimid on täiesti ohutud ja ilma kõrvaltoimeteta. Peanahk on imeline kude. Ravimite kasutamine peanahal viib imendumiseni. Mõned rohkem kui teised. Paiksed steroidid , mis on mõnedes peanaha lahustes imenduvad. Paikne minoksidiil imendub. Need ravimid on suhteliselt ohutud, sest arvukad tervishoiuasutused on neid ohutuks tunnistanud. Aga oleks vale eeldada, et nad on täiesti kõrvalmõjudeta.

Kas on ka paiksed antiandrogeenid ohutumad kui suukaudsed anti-androgeenid? Tõenäoliselt. Kas neil ei ole kõrvaltoimeid? Ilmselt mitte. Kas mees peaks pöörduma suukaudse finasteriidi poole? Või peaks ta lõpetama selle ravi? Meil pole veel neid vastuseid. Üks vastus on see, et oleks viga eeldada, et ainult suukaudsed ravimid on  kõrvalmõjudega.

Järeldus

Alati ei ole lihtne saada adekvaatset ja head infot. Meid pommitatakse mitmesugustest allikatest, sealhulgas internetist, meediast ja televisioonist.  On ainult ühesed “populaarsed” vastused mida kliendid (isegi palju lugenud kliendid) oma arstilt kuulda saavad. See ei ole alati kerge saada head ja õiget infot nende teemade kohta nagu: biotiini / kilpnäärme / šampoonide / D-vitamiini kasulikkusest. On ainult “populaarsed” vastused, mida meedia ja arstid annavad. Juuste väljalangemise põhjuse väljaselgitamisel on tehtud palju vigu. Paljud neist vigadest tulenevad põhimõtteliselt sellest, et ei võeta aega tegelik põhjus välja selgitada. Kiirustatakse ja lahmitakse, äkki läheb valitud ravi täkke.

Soovid nõu saada või tulla juuste- ja peanahauuringule?

Olen tänulik kui saadad enda küsimuse või oma soovi mulle e-mailile: gerthy@trihholoogia.ee või täidad kõrvaloleva vormi. 

 

Viited

1. St Pierre SA1, Vercellotti GM, Donovan JC, Hordinsky MK. Rauapuudus ja hajus mitte armistuv peanaha alopeetsia naistel: J Am Acad Dermatol. 2010 dets; 63 (6): 1070-6.

2. Olsen EA, Reed KB, Cacchio PB, Caudill L. Rauapuudus nais tüüpi juuste väljalangemisel, krooniline telogei efluvium ja kontrollrühmad.J Am Acad Dermatol. 2010 detsember 63 (6): 991-9. doi: 10.1016 / j.jaad.2009.12.006. Epub 2010 Okt 13.

3. Bregy A, Trueb RM. Seos seerumi ferritiini taseme vahel <10 mikrog / l ja juuste väljalangemise aktiivsus naistel. 2008; 217 (1): 1-6. doi: 10.1159 / 000118505. Epub 2008 veebruar

4. Olsen EA. Rauapuudus ja juuste väljalangemine:  J Am Acad Dermatol. 2006 mai; 54 (5): 903-6. 

5. Soleymani et al. Kasv biotiiniga: Kas tõuseb selle populaarsus? Kliinilise efektiivsuse ja sotsiaalse populaarsuse võrdlev analüüs J Drugs Dermatol. 2017. aasta 1. mai; 16 (5): 496-500.

6. Peters EM et al. Juuste kasvu pärssimine psühhoemioosse stressi poolt: hiiremudel närvirakkude jaoks juuste kasvu kontrollis. Exp Dermatol. 2006 Jan; 15 (1): 1-13.

7. Amor KT et al. Kas D-vit on oluline? D-vitamiini roll juuste häiretel. Läbivaatamise artikkel. Dermatol Online J. 2010