Juuste tervis

Juuste tervis

Kuidas süüa nii, et juuste tervis oleks garanteeritud? Juuste tervisest rääkides ei saa me mööda minna ka õigest toitumisest.

Toitumisnõustaja Aire Tamm räägib ja annab nõu ühes oma artiklis kuidas saada endale terved juuksed. Panen siia osa Aire Tamme artiklist:

Juuksed koosnevad 70-80% ulatuses valkainest, 10-15% veest, 0,06-0,6% mineraalainetest, 0,1-0,5% süsivesikutest, 3-6% hüaliinist ehk rasvainest ja kuni 1% pigmendist ehk juuksevärvist.

Valk annab juustele lopsakuse ja tugevuse, keha ei suuda produtseerida terveid juukseid ilma vajaliku valguta.

Headeks valguallikateks on linnuliha, kala, juust, seemned, pähklid, aga ka täisteravili ja kaunvili.

Teine oluline toitaine juuste tervisele on vesi. Kui organism ei saa piisavalt puhast vett, siis ei saa seda ka juuksed. Veevaegusega kaasnevad kuivad, haprad ja rabedad juuksed. Juuste tervist ja kvaliteeti võib hakata mõjutama ka mittekvaliteetne vesi (saastunud, liigse rauasisaldusega), muutes juuksed tuhmiks ja kuivaks, mõjutades koguni nende värvust. Samuti mõjutavad juuste tervist vees sisalduvad keemilised ühendid (nt kloorivesi ujulates, soolane või saastunud merevesi) ning oma jälje võib jätta ka ilmastik (pakane või liigne kuumus).

Juuste mineraalainete sisaldus on väike (0,06-0,6%), kuid nende tähtsus juuste tervisele on märkimisväärne. Olulisemad mineraalained juustele on kaltsium ja magneesium. Juus, nagu ka luustik, vajab kaltsiumit, kaltsiumi omastamiseks aga vajame magneesiumit. Magneesiumipuudusel kuhjub kaltsium juuksejuurtesse, mis vähendab toitainete kättesaadavust ja põhjustab juuste kasvu aeglustumist, juuste õhenemist ja rabedaks muutumist, halvimal juhul nende väljalangemist. Seega on kaltsiumi liigtarbimine sama ohtlik kui selle puudus juuste tervisele. Osteoporoosihirmus neelavad paljud inimesed kaltsiumit toidulisandina, teadmata, et ka teised mineraalid ja vitamiinid on samuti olulised. Head magneesiumiallikad on kõrvitsa- ja päevalilleseemned, parapähklid ja kakaopulber. Keskmise magneesiumisisaldusega on muud pähklid ja ka näiteks spinat. Loomsetes toitudes on magneesiumit tagasihoidlikult, kuid selle biosaadavus on võrreldes taimsete toiduainetega parem. Head magneesiumiallikad on soolase vee kalad: lõhe, makrell, tuunikala.

Samuti tarbitakse liigselt piimatooteid, millega kaasneb ka oht saada liigselt fosfaate. Fosfaadid on fosforiühendid, mis muudavad juuksed hapraks ja rabedaks veel enne kui hakkab arenema osteoporoos. Fosfaate ei saa täielikult vältida, kuid neid sisaldavate toiduainete tarbimist saab piirata. Fosfaate sisaldavad paljud piimatooted (eriti juustud, jäätised, ka taimsed jäätised), leivad, hommikusöögihelbed, konservid, puljongikuubikud, karastusjoogid. Tööstuslikult kasutatakse fosfaate happesuse regulaatorite ja emulgaatoritena, jahuparandajatena, stabilisaatoritena, tahkestajatena ning kergitusainena. Seega tuleb eelistada võimalikult naturaalset ja maalähedast toitu juuste tervise heaks.

Süsivesikutel on juuste tervise seisukohalt tähtis ülesanne, nad toimivad juuksesisese kleepainena, mis seob juustes valku, viimane omakorda aga vett. Tegemist on valgu ja süsivesikute kompleksidega, glükoproteiinide ja proteoglükaanidega, mis tagavad raku tasandil juuste tervise, elastsuse ja vetruvuse. Tervislikud süsivesikuallikad on täisteraviljatooted, kinoa, värske kartul, puuviljad, marjad.

Juus koosneb väga peentest silmale nähtamatutest köietaoliste kiudude kimpudest. Nende kimpude vahel on sülditaoline rasvaine hüaliin, mis annab juustele pehmuse ja elastsuse ning kaitseb neid katkemise ja murdumise eest. Hüaliini kvaliteet sõltub suuresti sellest, missugust rasva inimene tarbib. Vaid kvaliteetsed ja õiged rasvad suudavad tagada hüaliini õige funktsiooni juustes. Seepärast on kasulik süüa väikestes kogustes puhast koorevõid, samuti kvaliteetseid taimseid õlisid, milles on oomega-3 ja oomega- 6 rasvhapped õiges vahekorras. Need on vajalikud selleks, et juuste rakumembraanid, sh juuksejuurte rakumembraanid oleksid terved. Terved juukserakud suudavad kasvatada tervet juust. Ilma rasvata toidus ei moodustu rasunäärmes rasu, ilma rasuta aga on juukses häiritud toitainete transport. „Näljased“ juuksed on aga elutud. Juustele hästi mõjuvate õlide näited on külmpressitud oliiviõli ja mahe rapsi- või kanepiseemneõli, kõige paremaks oomega-3 rasvhapete allikaks on aga kalaõli.

Pigment ehk juuste värvaine Juuksejuure rakkude vahel on looduslikku melaniinipigmenti eritavaid rakke. Pigmenti on kahte tüüpi: eumelaniin ja feomelaniin. Esimene annab juustele musta, teine heleda ja punaka värvuse. Vanemas eas juuksed hallinevad, sest pigmendi moodustumine väheneb. Kui pigmenti enam üldse ei moodustu, jääb juuste värv hõbehalliks.

Juuste värvaine ehk pigmendi moodustumises osaleb mineraalaine mangaan. Mõnede muudegi mineraalainete ja vitamiinide puudus võib soodustada juuste enneaegset hallinemist. Näiteks on hallide juuste ennetamisel olulised B5-vitamiin ehk pantoteenhape, foolhape, vask ja kaltsium.

Juuste tervis sõltub toitainete kättesaadavusest. Juuksed saavad toitaineid „juukse ema“ ehk juuksenäsa kaudu. See on väike, koonusekujuline kõrgendik, mis asub juuksenääpsu alumises osas juuksesibula sees. Siin toodetakse rakke, mida toidetakse pisikeste mikroveresoonte ehk kapillaaride kaudu (läbimõõt umbes 0,003 mm). Toitainete transportimiseks kasutab juuksejuur rasu, mida eritab rasunääre. Ühtlasi on rasu juustele naturaalne palsam. Juustes endis ei ole veresooni, vastasel juhul oleks juukselõikus verine protseduur! Juus kasvab karvanääpsust, millel on vähemalt üks rasunääre. Vereringest tulevad toitained segunevad rasunäärmest tuleva rasuga, mis omakorda viib toitained juuksenäsasse, mis juhib ja suunab juuksekarva kasvu ja arengut kogu tema elu vältel. Mida suurem on juuksenäsa, seda rohkem on seal rakke ja seda tugevam on seal moodustuv juuksekiud. Rakkude jagunemine toimub juuksenäsas iga 23-72 tunni tagant, see on kiiremini kui mistahes rakkude jagunemine mujal kehas. Juus kasvab 1-1,25 cm kuus ehk umbes 0,3-0,45 mm päevas. Kõige kiirem on juuste kasv 15-30 aastastel, ning naistel kiirem kui meestel.

Rasu kvaliteedil ja happesusel on oma tähendus. Asendamatud oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped aitavad tagada kvaliteetse rasu tootmise rasunäärmes, misläbi toodetakse tervemaid rakke juuksenäsas. Nii saavad kasvada terved ja tugevad juuksed. Ka D3-vitamiini vaegus organismis võib viia rasunäärme funktsiooni languseni, mille tõttu hakkab kannatama toitainete transport. Varem peeti rasu kahjulikuks ja paljud juuksehooldusvahendid on välja töötatud rasu tekke takistamiseks. Tegelikult ei tohi rasunäärme tööd keemiliste vahenditega takistada. Kui juuksed muutuvad liiga kiiresti rasuseks, on oluline välja selgitada selle põhjus, mis võib olla näiteks liiga rasvane toit, haigused, hormonaalsed põhjused, juuksesibula ummistus, suurenenud higistamine, harjumus sügada pead vms.

Töödeldud valmistoidu asemel tuleks eelistada kodus valmistatud roogasid. Unustada tuleks toidu küpsetamine mikrolaineahjus ning selle asemel kasutada hautamist, aurutamist ja kui on vaja praadida, siis kasutada võid või kvaliteetseid rasvu (kookosrasv, palmirasv, oliiviõli), mitte rafineeritud õli. Iga päev peaks sööma vähemalt 500 grammi erinevat värvi köögivilju, puuvilju ja marju: tumerohelisi aedvilju (salatid, brokoli, lehtkapsas, petersell, oad, herned), siniseid ja purpurseid marju (ploomid, kreegid, mustikad, kuremarjad), punaseid aed- ja puuvilju (tomat, arbuus, verigreip), kollaseid ja oranže köögivilju (porgand, paprika), aga ka valget värvi aedvilju (sibul, küüslauk). Nii saab organism kätte olulised toitained, mille puudus võib põhjustada juuste väljalangemist. On leitud seoseid raua, tsingi, D3-vitamiini ja B-grupi vitamiinide puuduse ja juuste väljalangemise vahel. Alopecia areata (koldelise juuksetuse) uuringud viitavad samuti seosele D3-vitamiini puudusega.

Juuste tervise seisukohast on oluline ka hea vereringe. Probleemid algavad veresoonte ahenemisest ja ummistumisest, kus halva vereringe tõttu kõige peenemates veresoontes punased vererakud kuhjuvad ning valged vererakud ei pääse haigustekitajaid hävitama. Kasvab põletikurisk juuksejuures, halveneb toitainete transport ja kättesaadavus ning algab juuste väljalangemine. Vanemas eas peanaha mikrovereringe nõrgeneb, mistõttu toitained ei saa hästi imenduda. Inimese veresoontest on 74% mikroveresooned, 26% arterid ja veenid. Seega on mikrovereringel äärmiselt tähtis osa keha iga organi toimimises ja juuste tervisel. 

Vaata kuidas vee joomist lihtsamaks teha. Trikk veepudeliga: https://blog.sportid.ee/archives/6405

Loe ka minu eelviimast postitust – Vesi vs Tervis – siin saad vastuse küsimusele kui palju vett su ihu vajab.

Väike arvutus ja saad oma vee koguse teada. http://www.juuksed.eu/tervis/

Kasulikku lugemist vee kohta ka siin: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vesi

Soovid nõu saada või tulla juuste- ja peanahauuringule?

Olen tänulik kui saadad enda küsimuse või oma soovi mulle e-mailile: gerthy@trihholoogia.ee või täidad alloleva vormi.