Test, mis näitab ära kas mul on juuste väljalangemine. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii 30 kuni 80 juuksekarva. Pesu päeval võib see arv olla ligi 130 kohati. Noortel vähem, kuna mõned testid on näidanud, et juukseid langeb igapäevaselt välja vastavalt inimese vanuse arvule. Arv 100, mida pakutakse päevas ära tulnud juustearvuks on tegelikult nii mehe […]
Nõuandeid juuksehoolduse ja juuste väljalangemise peatamise kohta leiate kõikjal, kuhu pöördute. Ajakirjad, TV, internet. Mõned nõuanded on päris head, mõned seda jälle ei ole. Kuuleme lugematuid lugusid sellest, kuidas keegi konkreetset toodet või šampooni proovis, sest sõber, pereliige või juuksur soovitas seda. Või kuidas inimesed teevad iseseisvalt teatud analüüse, sest nad arvavad, et need testid on üliolulised. Enamasti ja […]
Paljud juuste väljalangemise probleemiga kliendid ei mõista, et neil on juuste kadu. Meile meeldib üldiselt uskuda, et kliendid tunnevad oma juukseid üsna hästi. Lõppude lõpuks näevad nad neid iga päev. Tundub tõsi, et kliendid tunnevad oma juukseid hästi ja mõistavad kui neil on juuste väljalangemine. Siiski toetavad mitmed uuringud arusaama, et paljud inimesed elanikkonnast ei mõista, et […]
Mis on normaalne peanahk ja mis on selle tunnusmärgid? Et hinnata inimese peanahk “mitte normaalseks peanahaks”, peame enne täielikult mõistma, mis on normaalse peanaha tunnused. Normaalne peanahk ei ole punane ja ei ketenda. Juuksed ilmuvad 1,2 ja 3 karva rühmadena ehk folliikulite ühendustena. Mõningatel juhtudel, eriti noorematel inimestel ilmuvad juuksed aeg-ajalt ka 4 karvaga rühmas. […]
Inimesed, kes otsustavad kas teha juukseravi on alati küsimuse ees, kas ravi toob ikka oodatud tulemust? Juukseravi parandab peanaha talitlust ja taastumist, see omakorda loob paremad tingimused juuksekasvuks. Ravi kiirendab juustekasvu, vähendab väljalangemist ja aitab, et kasvaks tugevamad juuksed. Ravi viib peaaegu alati asja paremale tasemele, kui oli enne. Tahan tuua näiteks ühe naise loo. Keemiaravi […]
Juuste väljalangemise korral on oluline panna õige diagnoos ehk saada asjakohane hinnang olukorrale. Otstarbekohase ravi algatamiseks on hädavajalik täpselt kindlaks määrata põhjus. Kiire lahenduse ja õige lahenduse vahel on suur erinevus. Paljusid juuste väljalangemise tingimusi ravitakse erinevalt – nii et õige diagnoosi saamine on kriitilise tähtsusega õige ravi saamisel. Esimese sammuna oleks vaja saada spetsialisti […]
Tüüpiliselt kaotame 30-75 juuksekarva päevas. Peapesu järgselt on juuksekarvade kaotus ligi 130 ümber ja seda loetakse siiski normaalseks veel. Paljudel on ikka veel see küsimus, mida võib pidada normaalseks ära tulnud juustearvuks ja mida mitte? Naistel tuleb võrreldes meestega igapäevaselt ära vähem juukseid. Ka noorematel inimestel on igapäevane juuste kaotus väiksem. Samuti on see ära […]
Normaalsel peanahal on näha juuste täis tihedust ja esineb 1, 2 või 3 karvaga folliikulite ühendusi. Võib esineda ka 4-5 karvaga folliikulite ühendusi. Inimesi üllatab see kui näevad oma peanahka ekraanilt, et juuksed ei kasvagi ükshaaval. Mõnikord võib olla ka mitu folliikulite ühendust koos, ehk siis on näha juba 8, 10 või 15 juuksekarvaga ühendusi. 15 […]
Juuksekarvad kasvavad kimpudena. Kimbud sisaldavad 1, 2 ja 3 juuksekarva. Suuremad ja tähelepanuväärsemad on 3,4 ja 5 juukseakarvaga folliikulite ühendused. Kimbud kolme ja nelja juuksekarvaga kaovad aeglaselt erinevate juusteväljalangemise probleemidega inimestel. Probleemi põhjuseks võibolla androgeenne alopeetsia ja teised alopeetsia vormid. Peanahal asetseb normaalse juuksekasvu juures umbes 30-40% suuremaid folliikulite ühendusi. Alla 20% on ühe juuksekarvaga […]
Kas juuksed võivad minna üleöö halliks? Vastus on jah ja ei. Seda nähtust on nimetatud ka kui “Marie Antoinette sündroomiks”, viidates kuninganna Marie Antoinettele. Elanud Prantsusmaal aastatel (1755-1793), kelle juuksed väidetavalt valgeks muutusid ööl enne tema giljotineerimist Prantsuse Revolutsiooni ajal. Marie Antoinette sündroom on tegelikult sarnane autoimmuunhäire käitumisele aktiivses faasis nagu seda on immuunhäired alopecia […]
Peale lühikest stressirikast nädalat võib hakata juukseid välja langema. Lühiajalise stressi korral juuksed taastuvad kiiresti ja väljalangemine peatub paari päeva jooksul. Kui stress on aga pikemaajaline, siis peanaha veresooned ahenevad ja juuste väljalangemine muutub krooniliseks ja seda tuleb ravida. Mida teha kui juuste väljalangemine on muutunud juba krooniliseks? Ravikuuriks vali juuksekasvu stimuleeriv losjoon, juustevitamiinid ja […]
Mis on seborroiline dermatiit? Teise nimega seborröa, seborroiline ekseem? Eristatakse kuiva ja rasust dermatiiti. Kuiv tekib rasunäärmete alatalituse tagajärjel. Nahale tekib kuivusest ketendamine ja punetus. Juustega kaetud peanahale tekib kõõm, juuksed muutuvad peenemateks, võivad osaliselt välja langeda või tekib ekseem. Vaata pilte/ Enne ja pärast pildid. SIIT. Kõõm seevastu on seborroilise nahapõletiku mitte põletikuline, kergem vorm, mille korral […]
Vaatame mis on juuste väljalangemine, selle põhjused ja ravi. Juuksekadu ehk alopeetsia on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Juuksel on juuksekasvu aktiivne faas, vahefaas ning puhkefaas. Aktiivselt kasvavad ja puhkavad juuksenääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis pole juuste hõrenemine märgatav. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb […]
Dr. Sebastiano Zappala on õpetanud trihholoogiat üle 30 aasta, 1995. aastast alates Skandinaaviariikides ja Baltimaades. Alates aastast 1998. meetodit (vaakum-lümfimassaaži ja osooniteraapiat). Alates 2002. aastast T4 meetodit (Trihholoogilised tooted koos eelpoolnimetatud aparaatsete protseduuridega). Trihholoogia 4 faasi/T4 meetod on 10 aastat kestnud uurimustöö ja katsete tulemus. Tricoderm toodetega Skandinaavias, kus inimeste peanahk ja juuksed on tundlikumad, […]
Kuidas süüa nii, et juuste tervis oleks garanteeritud? Juuste tervisest rääkides ei saa me mööda minna ka õigest toitumisest. Toitumisnõustaja Aire Tamm räägib ja annab nõu ühes oma artiklis kuidas saada endale terved juuksed. Panen siia osa Aire Tamme artiklist: Juuksed koosnevad 70-80% ulatuses valkainest, 10-15% veest, 0,06-0,6% mineraalainetest, 0,1-0,5% süsivesikutest, 3-6% hüaliinist ehk rasvainest ja kuni 1% pigmendist ehk juuksevärvist. […]
Teen siin ülevaate enam levinud juuste väljalangemise põhjustest. Hiljem räägin ka kõikidest põhjustest eraldi ja annan nõu mida teha. On kindlaks tehtud, et juuste arv peas on meil 60 000-150 000 vahel. Kuid viimased uuringud tõestavad, et meil on rohkemgi juukseid peas kui enne arvati, umbes 250 000 juuksekarva. Juuksekoguse määravad ära ka rassi erinevused. Blondiinidel on kõige […]
Vesi on meie keha kõige tähtsam toitaine. Sinu ihu koosneb 70% veest, sinu lihastes on 75% vett, sinu ajurakud koosnevad 85% veest, sinu veri sisaldab umbes 82% vett, isegi sinu luud sisaldavad 25% vett. Vesi on tervise kõige aluselisem aspekt. Sa võid elada viis kuni seitse nädalat ilma toiduta, kuid keskmine täiskasvanu ei suuda ilma veeta olla […]
Ilmselgelt on neil inimestel terved juuksed, kes söövad mitmekülgsemalt. Iga meie keharakk ja ka juukserakk vajab teatud aineid. Vaatame mis need on. Juuksekasvu aktiivse faasi ajal on karva ümbrise rakkude paljunemine väga aktiivne ning karvanääps seetõttu nii väliste kui ka seesmiste mõjurite suhtes eriti tundlik. Kahjustav tegur võib lõpetada juuksekasvu aktiivse faasi ning viia karvanääpsu enneaegselt […]
Juuste kaunistamine on olnud juba sama vana komme kui inimene ise. Galerii minu tehtud töödest. VEEL PILTE.
Juuksed kasvavad umbes pool tolli kuus. Toll võrdub 2,54cm ja pool tolli on 1,27cm. Kui keegi soovib juukseid kasvatada, siis ta peab seda infot teadma. Kui inimene lõikab iga kuu ära juukseotstest 1-1,5cm on ta oma juuksepikkusega peaaegu sama koha peal kui kuu tagasi. Tead seda ütlust: “Kes senti ei korja, see eurot ei saa”. […]
Peatäid on väikesed kuuejalgsed putukad, kes toituvad inimverest. Täi on kuskil seesamiseemne suurune. Täi munasid nimetatakse tingudeks. Täid kinnitavad oma munad peanaha lähedale juustele ja need on justkui liimitud juuksekarva külge. Rohkem esineb täisid lastel, kes käivad päevahoius, lasteaias või eelkoolis. Sellises eas lapsed mängivad tihti väga lähedalt koos ja jagavad omavahel kammi, salli ja […]