Registreerimine

Nimi (nõutav)

Email (nõutav)

Telefon:

Vali teenus:

Täpsustav info:

Juuksed.eu - Facebookis

Juuste tervis

juuste tervisKuidas süüa nii, et juuste tervis oleks garanteeritud? Juuste tervisest rääkides ei saa me mööda minna ka õigest toitumisest.

Toitumisnõustaja Aire Tamm räägib ja annab nõu ühes oma artiklis kuidas saada endale terved juuksed. Panen siia osa Aire Tamme artiklist:

Juuksed koosnevad 70-80% ulatuses valkainest, 10-15% veest, 0,06-0,6% mineraalainetest, 0,1-0,5% süsivesikutest, 3-6% hüaliinist ehk rasvainest ja kuni 1% pigmendist ehk juuksevärvist. 

Valk annab juustele lopsakuse ja tugevuse, keha ei suuda produtseerida terveid juukseid ilma vajaliku valguta. Headeks valguallikateks on linnuliha, kala, juust, seemned, pähklid, aga ka täisteravili ja kaunvili.

Teine oluline toitaine juuste tervisele on vesi. Kui organism ei saa piisavalt puhast vett, siis ei saa seda ka juuksed. Veevaegusega kaasnevad kuivad, haprad ja rabedad juuksed. Juuste tervist ja kvaliteeti võib hakata mõjutama ka mittekvaliteetne vesi (saastunud, liigse rauasisaldusega), muutes juuksed tuhmiks ja kuivaks, mõjutades koguni nende värvust. Samuti mõjutavad juuste tervist vees sisalduvad keemilised ühendid (nt kloorivesi ujulates, soolane või saastunud merevesi) ning oma jälje võib jätta ka ilmastik (pakane või liigne kuumus). 

Juuste mineraalainete sisaldus on väike (0,06-0,6%), kuid nende tähtsus juuste tervisele on märkimisväärne. Olulisemad mineraalained juustele on kaltsium ja magneesium. Juus, nagu ka luustik, vajab kaltsiumit, kaltsiumi omastamiseks aga vajame magneesiumit. Magneesiumipuudusel kuhjub kaltsium juuksejuurtesse, mis vähendab toitainete kättesaadavust ja põhjustab juuste kasvu aeglustumist, juuste õhenemist ja rabedaks muutumist, halvimal juhul nende väljalangemist. Seega on kaltsiumi liigtarbimine sama ohtlik kui selle puudus juuste tervisele. Osteoporoosihirmus neelavad paljud inimesed kaltsiumit toidulisandina, teadmata, et ka teised mineraalid ja vitamiinid on samuti olulised. Head magneesiumiallikad on kõrvitsa- ja päevalilleseemned, parapähklid ja kakaopulber. Keskmise magneesiumisisaldusega on muud pähklid ja ka näiteks spinat. Loomsetes toitudes on magneesiumit tagasihoidlikult, kuid selle biosaadavus on võrreldes taimsete toiduainetega parem. Head magneesiumiallikad on soolase vee kalad: lõhe, makrell, tuunikala.

Samuti tarbitakse liigselt piimatooteid, millega kaasneb ka oht saada liigselt fosfaate. Fosfaadid on fosforiühendid, mis muudavad juuksed hapraks ja rabedaks veel enne kui hakkab arenema osteoporoos. Fosfaate ei saa täielikult vältida, kuid neid sisaldavate toiduainete tarbimist saab piirata. Fosfaate sisaldavad paljud piimatooted (eriti juustud, jäätised, ka taimsed jäätised), leivad, hommikusöögihelbed, konservid, puljongikuubikud, karastusjoogid. Tööstuslikult kasutatakse fosfaate happesuse regulaatorite ja emulgaatoritena, jahuparandajatena, stabilisaatoritena, tahkestajatena ning kergitusainena. Seega tuleb eelistada võimalikult naturaalset ja maalähedast toitu juuste tervise heaks.

Süsivesikutel on juuste tervise seisukohalt tähtis ülesanne, nad toimivad juuksesisese kleepainena, mis seob juustes valku, viimane omakorda aga vett. Tegemist on valgu ja süsivesikute kompleksidega, glükoproteiinide ja proteoglükaanidega, mis tagavad raku tasandil juuste tervise, elastsuse ja vetruvuse. Tervislikud süsivesikuallikad on täisteraviljatooted, kinoa, värske kartul, puuviljad, marjad.

Juus koosneb väga peentest silmale nähtamatutest köietaoliste kiudude kimpudest. Nende kimpude vahel on sülditaoline rasvaine hüaliin, mis annab juustele pehmuse ja elastsuse ning kaitseb neid katkemise ja murdumise eest. Hüaliini kvaliteet sõltub suuresti sellest, missugust rasva inimene tarbib. Vaid kvaliteetsed ja õiged rasvad suudavad tagada hüaliini õige funktsiooni juustes. Seepärast on kasulik süüa väikestes kogustes puhast koorevõid, samuti kvaliteetseid taimseid õlisid, milles on oomega-3 ja oomega- 6 rasvhapped õiges vahekorras. Need on vajalikud selleks, et juuste rakumembraanid, sh juuksejuurte rakumembraanid oleksid terved. Terved juukserakud suudavad kasvatada tervet juust. Ilma rasvata toidus ei moodustu rasunäärmes rasu, ilma rasuta aga on juukses häiritud toitainete transport. „Näljased“ juuksed on aga elutud. Juustele hästi mõjuvate õlide näited on külmpressitud oliiviõli ja mahe rapsi- või kanepiseemneõli, kõige paremaks oomega-3 rasvhapete allikaks on aga kalaõli. 

Pigment ehk juuste värvaine Juuksejuure rakkude vahel on looduslikku melaniinipigmenti eritavaid rakke. Pigmenti on kahte tüüpi: eumelaniin ja feomelaniin. Esimene annab juustele musta, teine heleda ja punaka värvuse. Vanemas eas juuksed hallinevad, sest pigmendi moodustumine väheneb. Kui pigmenti enam üldse ei moodustu, jääb juuste värv hõbehalliks.

Juuste värvaine ehk pigmendi moodustumises osaleb mineraalaine mangaan. Mõnede muudegi mineraalainete ja vitamiinide puudus võib soodustada juuste enneaegset hallinemist. Näiteks on hallide juuste ennetamisel olulised B5-vitamiin ehk pantoteenhape, foolhape, vask ja kaltsium.

Juuste tervis sõltub toitainete kättesaadavusest. Juuksed saavad toitaineid „juukse ema“ ehk juuksenäsa kaudu. See on väike, koonusekujuline kõrgendik, mis asub juuksenääpsu alumises osas juuksesibula sees. Siin toodetakse rakke, mida toidetakse pisikeste mikroveresoonte ehk kapillaaride kaudu (läbimõõt umbes 0,003 mm). Toitainete transportimiseks kasutab juuksejuur rasu, mida eritab rasunääre. Ühtlasi on rasu juustele naturaalne palsam. Juustes endis ei ole veresooni, vastasel juhul oleks juukselõikus verine protseduur! Juus kasvab karvanääpsust, millel on vähemalt üks rasunääre. Vereringest tulevad toitained segunevad rasunäärmest tuleva rasuga, mis omakorda viib toitained juuksenäsasse, mis juhib ja suunab juuksekarva kasvu ja arengut kogu tema elu vältel. Mida suurem on juuksenäsa, seda rohkem on seal rakke ja seda tugevam on seal moodustuv juuksekiud. Rakkude jagunemine toimub juuksenäsas iga 23-72 tunni tagant, see on kiiremini kui mistahes rakkude jagunemine mujal kehas. Juus kasvab 1-1,25 cm kuus ehk umbes 0,3-0,45 mm päevas. Kõige kiirem on juuste kasv 15-30 aastastel, ning naistel kiirem kui meestel.

Rasu kvaliteedil ja happesusel on oma tähendus. Asendamatud oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped aitavad tagada kvaliteetse rasu tootmise rasunäärmes, misläbi toodetakse tervemaid rakke juuksenäsas. Nii saavad kasvada terved ja tugevad juuksed. Ka D3-vitamiini vaegus organismis võib viia rasunäärme funktsiooni languseni, mille tõttu hakkab kannatama toitainete transport. Varem peeti rasu kahjulikuks ja paljud juuksehooldusvahendid on välja töötatud rasu tekke takistamiseks. Tegelikult ei tohi rasunäärme tööd keemiliste vahenditega takistada. Kui juuksed muutuvad liiga kiiresti rasuseks, on oluline välja selgitada selle põhjus, mis võib olla näiteks liiga rasvane toit, haigused, hormonaalsed põhjused, juuksesibula ummistus, suurenenud higistamine, harjumus sügada pead vms.

Töödeldud valmistoidu asemel tuleks eelistada kodus valmistatud roogasid. Unustada tuleks toidu küpsetamine mikrolaineahjus ning selle asemel kasutada hautamist, aurutamist ja kui on vaja praadida, siis kasutada võid või kvaliteetseid rasvu (kookosrasv, palmirasv, oliiviõli), mitte rafineeritud õli. Iga päev peaks sööma vähemalt 500 grammi erinevat värvi köögivilju, puuvilju ja marju: tumerohelisi aedvilju (salatid, brokoli, lehtkapsas, petersell, oad, herned), siniseid ja purpurseid marju (ploomid, kreegid, mustikad, kuremarjad), punaseid aed- ja puuvilju (tomat, arbuus, verigreip), kollaseid ja oranže köögivilju (porgand, paprika), aga ka valget värvi aedvilju (sibul, küüslauk). Nii saab organism kätte olulised toitained, mille puudus võib põhjustada juuste väljalangemist. On leitud seoseid raua, tsingi, D3-vitamiini ja B-grupi vitamiinide puuduse ja juuste väljalangemise vahel. Alopecia areata (koldelise juuksetuse) uuringud viitavad samuti seosele D3-vitamiini puudusega.

Juuste tervise seisukohast on oluline ka hea vereringe. Probleemid algavad veresoonte ahenemisest ja ummistumisest, kus halva vereringe tõttu kõige peenemates veresoontes punased vererakud kuhjuvad ning valged vererakud ei pääse haigustekitajaid hävitama. Kasvab põletikurisk juuksejuures, halveneb toitainete transport ja kättesaadavus ning algab juuste väljalangemine. Vanemas eas peanaha mikrovereringe nõrgeneb, mistõttu toitained ei saa hästi imenduda. Inimese veresoontest on 74% mikroveresooned, 26% arterid ja veenid. Seega on mikrovereringel äärmiselt tähtis osa keha iga organi toimimises ja juuste tervisel. . 

Vaata kuidas vee joomist lihtsamaks teha. Trikk veepudeliga: https://blog.sportid.ee/archives/6405

Loe ka minu eelviimast postitust – Vesi vs Tervis – siin saad vastuse küsimusele kui palju vett su ihu vajab.

Väike arvutus ja saad oma vee koguse teada. http://www.juuksed.eu/tervis/ 

Kasulikku lugemist vee kohta ka siin: http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vesi

 

Juuste väljalangemine

Teen siin ülevaate enam levinud juuste väljalangemise põhjustest. Hiljem räägin ka kõikidest põhjustest eraldi ja annan nõu mida teha.Juuste väljalangemine

On kindlaks tehtud, et juuste arv peas on meil 60 000-150 000 vahel. Kuid viimased uuringud tõestavad, et meil on rohkemgi juukseid peas kui enne arvati, umbes 250 000 juuksekarva. Juuksekoguse määravad ära ka rassi erinevused.

Blondiinidel on kõige peenem juuks aga ka kõige rohkem juukseid peas. Blondiinidel mõõdetakse juuksepaksuseks 0,5mm, punapeadel 0,1mm ja brünettidel 0,5mm.  

Juuksekarvad ei kasva pidevalt nagu küüned. Iga juuksekarv läbib inimese elu jooksul oma arengus korduvalt kindlad faasid. Need on kasvufaas, taandarengufaas ja puhkefaas. Juuksed vahetuvad 10 kuni 30 korda. 

Meil kõigil on väike protsent juustekadu päevas. Umbes 90-95% juukseid on meil kasvufaasis. Mitte rohkem kui 15% on puhkefaasis. Mida pikem on juuksel kasvufaas, seda vähem juukseid välja langeb. Naistel on juuste kasvufaas pikem, 4-6 aastat, meestel 2-3 aastat. Mida vanem inimene, seda lühemaks kasvufaas läheb.  

Kust tuleb keskmine arv 100, mida pakutakse päevas ära tulnud juustearvuks? See arv näitab nii mehe kui naise päevas ära tulnud juuste protsendi kokkuliitmisel saadud keskmist arvu. Meestel on päevane juustekao protsent naistest suurem. 

Anageen Kasvufaas, 3-6(10)aastat.
Katageen Taandarengufaas,1-2nädalat. 
Telogeen Puhkefaas, kestab 2-4 kuud.
Eksogeen Karva eemaldumise faas, 4-6 nädalat( tekib uue anageeni ehk kasvufaasi algus), kasvav karv lükkab vana karva välja.

Kui juukseid tuleb juba rohkem ära kui lubatud 15%, siis võib rääkida juuste väljalangemisest. Inimene märkab suuremat juuste kadu pestes ja kammides kõige rohkem. Juuste väljalangemine toimub sel juhul üle terve pea.

Ms need põhjused võivad olla?

  • Esmalt füsioloogilised. Juukse väljalangemine on üks osa nende elutsüklist. 

 

  • Aastaajaline ehk hooajaline. Kevadel ja sügisel. Suvel enamus juustest lähevad puhkefaasi, kuna valgusaeg pikeneb. Kui päev läheb sügisel jälle lühemaks, siis juukseid hakkab rohkem väljalangema. Seda võib võrrelda ka loomadega, neil on karvavahetus sünkroonselt, meil inimestel aga mitte. 

 

  • Sünnitus. Ka peale sünnitust tuleb rohkem juukseid ära. See on seotud organismis toimuvate kiirete ja suurte hormonaalsete muutustega. Raseduse ajal isegi juustekasv suureneb. Kui lõpeb rasedus, siis need juuksed mis olid kasvufaasis jäävad puhkefaasi. Ka need juuksed, mis pidid asuma puhkefaasi lähevad sinna. Kolm kuud peale sünnitust kui naine ikka veel toidab last rinnaga, siis see aitab pehmemalt üle minna juuste väljalangemisest. Ütleme, et juustekadu on sel juhul 15% (60%) asemel. Samas jälle võivad rolli mängida siin ka magamatus, väsimus ja ebapiisav ja juhuslik toitumine. Samuti psüholoogiline moment, mis on seotud rollimuutustega nagu emaks olemine ja sellega hakkama saamine.

 

  • Ravimid. Ravimitest väga toksilised ravimid. Onkoloogia ravi näiteks. Sellised rohud suruvad maha rakkude paljunemise. Kahjuks ka juukserakkude paljunemise. Viirushaigused. Antibiootikumid ja antiviiruse ravimid. Samuti rohud haiguste vastu. Peale sellist ravikuuri hakkab 2-3 kuu pärast see periood kus juuksed hakkavad välja langema. See on organismi reaktsioon peale viirust või viiruse kaitsesüsti. 

 

  • Seotus stressiga. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame ja vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Juuksed ei saa normaalselt toiaineid kätte ja ei saa ka areneda juukserakud. Tugev stress võib viia juuksed varem puhkefaasi. Kui üks nädal on stressirikas, ei tee see meile veel kahju aga kui terve aasta, siis teeb see meile juba väga palju kahju.     

 

  • Endokrinoloogiline protsess. Hormoonide haiguslikud seisundid või tasakaalutused. Paljud ravimid on töötatud välja selliselt, et need mõjutavad ka endokriinsüsteemi tööd. Näiteks mõjutavad suukaudsed hormonaalsed rasestumisvastased pillid fertiilses eas naiste kehasiseseid elundsüsteeme teatud hormoonide ringluse blokeerimisega, et keha talitleks nii, nagu oleks naine juba lapseootel. Seega uuesti rasestumine on võimatu. Kui naine võtab pikemaajaliselt neid pille ja siis ühtäkki enam ei võta, siis organism otsib hormonaalset tasakaalu, selle tulemusel võivad tulla juuksed lahti.   

 

  • Geneetilised haigused. Samuti võivad olla põhjuseks geneetilised haigused. Magav foliikul. Seda kahjuks ravida välja ei saa, sellepärast, et see on geneetiline. Samuti võibolla teistlaadi probleem nagu defekt, mis takistab juuksel toitainete kättesaamist.

 

  • Androgeenid. Androgeenid ehk meesuguhormoone on nii naistel kui ka meestel. Androgeenid on testosteroon ja dihüdrotestosteroon. Androgeenne alopeetsia – siin on juba nime sisse probleemi põhjus kirjutatud. See on kõrgendatud juuksekarva tundlikus androgeeni suhtes. Juuksel lüheneb kasvufaasi ja puhkefaasi periood. Juuksekarvatasku läheb väiksemaks. Seda väiksem on ka juuksesibul. Mida väiksema ta on, seda peenem ja väiksem on ka juuks ise. Toimub protsess kus osa juukseid on normaalsed aga osa läheb peenemaks ja nõrgemaks. Räägin järgmises oma postituses sellest probleemist lähemalt.

  • Autoimmuunsed pataloogiad ehk haigused nagu Alopecia areata, Alopecia incognito ja Alopeetsia universalis. Autoimmuunhaigus on perekondlik või krooniline haiguslik seisund, mida põhjstab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus. Keha enda immuunrakud ründavad keha teisi rakke. Nii võib rünnaku objektiks olla juuksekarvarakud. Põhjused on seni teadmata. 

  • Dieedid. Kiire kaalukaotus. Naistel tekib tihti ka raua puudus ehk aneemia. Suurenenud juuste väljalangemine võib hakata peale 2-3 kuud, peale dieedi algust. Juustel on toitainete puudus (juuksejuure rakkude areng on häiritud) ja nad lähevad varem puhkefaasi.  

 

  • Peanahaprobleemid. Kõõm, liigne rasu, dermatiidid, psoriaas, erinevad põletikud. Võibolla on see sulle uudiseks, et need probleemid võivad suurendada ka juuste väljalangemist, aga see on tõsi.

 

Juukse väljalangemise korral võib olla ka mitu põhjust. Kui juuste väljalangemine on kestnud juba kuus kuud, siis võime rääkida kroonilisest juuste väljalangemisest. 

Kui sa ei leia siit üles oma probleemi või sa ei tea kuidas edasi toimida, siis tule trihholoogi jutule. Leiame üles põhjuse ja anname nõu kuidas edasi toimida, et sinu juuste olukord paraneks. 

Oma järgmises postituses räägin Androgeennsest alopeetsiast pikemalt. See kimbutab nii mehi kui naisi, kuid mehi rohkem. Kui see postitus kuidagi puudutab ka sinu lähedasi, siis anna neile seda lugeda ja ära jäta neid oma murega üksi.

 

Vee vajalikkus

JuuksedSinu ihu koosneb 70% veest, sinu lihastes on 75% vett, sinu ajurakud koosnevad 85% veest, sinu veri sisaldab umbes 82% vett, isegi sinu luud sisaldavad 25% vett. Vesi on tervise kõige aluselisem aspekt. Vesi on meie keha kõige tähtsam toitaine. Sa võid elada viis kuni seitse nädalat ilma toiduta, kuid keskmine täiskasvanu ei suuda ilma veeta olla kauem kui viis päeva.

Vesi mõjub kogu kehale hästi, kaasa arvatud juustele.

Mõned inimesed elavad kogu elu kerge vedelikupuuduse all. Vedelikupuuduse puhul hakkab sinu ihu vett kokku hoidma. Mõned inimesed kastavad oma taimi rohkem kui oma ihusid! Inimesed valivad janukustutamiseks vaid mahla, limonaadi ja piima-kõike muud peale vee. Selle tulemusel joovad väga paljud inimesed kogu päeva vaid kofeiini- või suhkrujooke. Nad ei tea, et kofeiin ja suhkur tegelikult varastavad vee nende ihudest ära ja seega toob see rohkem kahju kui kasu. Nad on hüljanud kõige aluselisema tervisesamba. Tulemuseks on pea- ja seljavalud, liigesepõletikud, naha- ja seedeprobleemid ja teised tervisehäired. Inimesed võtavad ravimeid aga pole tegelenud haiguse juurega. Mitmed haigusesümptomid on esmased märgid sellest, et ihu vajab rohkem vett. Need on nagu hoiatustuled, mis annavad teada, et nende ihus valitseb veepuudus ja nad vajavad puhast vett.

Kui sul on peavalu, siis pole sul Ibuprofeeni puudus. Kui sul liigesevalu, pole sul Glükosamiini puudus. Kui sul on kõrvetised pole sul Rennie puudus ja kui sul on depressioon, pole sul Prozaci puudus. Neil juhtudel hüüab sinu ihu tihti vee järgi. Inimesed on tunnistanud, et kui nad on hakkanud jooma vett, probleem lahenes. Inimesed hakkavad kaotama kehakaalu, nende liigese probleemid kaovad ja nende kõrge vererõhk muutub normaalseks. Enamik inimesi hakkab paranema kohe, kui nad hakkavad jooma niipalju vett, kui nende ihu vajab. Piisava hulga vee joomine parandab su tervist rohkem kui miski muu! Vesi on odavam kui ükski ravim. Tervis on odav, haigus aga kallis.

Vesi on üks kõige tähtsamaid toiduaineid meie kehas. Sinu keha kaotab higistamise, urineerimise ja väljahingamisega päevas umbes 2 liitrit vett. Kui sa jood vett alles siis, kui oled janune, on su ihu juba vedelikupuuduses.

H2O algtõed

Vesi mõngib tähtsat rolli: reguleerib kehatemperatuuri, transpordib toitaineid ja kudedesse hapnikku, eemaldab jääke, polsterdab liigeseid ja kaitseb organeid ja kudesid.

  • Vesi on peamine liigestevaheline lubrikant, mis aitab ära hoida liigesepõletikke ja seljavalusid.
  • Vesi suurendab immuunsüsteemi efektiivsust.
  • Vesi ennetab aju ja südame arterite ummistusi ja seega vähendab infarkti ja ajurabanduse ohtu.
  • Vesi on otseselt seotud aju tööga. Õige vee tarbimine ennetab tähelepanupuudulikkuse häired ja võib suurendada tähelepanu.
  • Vesi aitab ennetada mälukaotust, mis võib kaasneda vananemisega, vähendab Alzheimeri, MSi, Parkinsoni ja Lou Gehrigi tõve tekkeriski.
  • Vesi mõjutab meie välimust, muutes naha pehmemaks ja andes sellele sära. Vähendab ka vananemisest tingitud muutusi.

Kui sa elad vee puuduse käes siis su ihu hakkab olemasolevaid veevarusid säästlikult kasutama, varustades vaid elulisi organeid piisava vee ja toitainetega. Need on aju, süda, kopsud, maks ja neerud. Selletõttu kannatavad vähemolulised organid. Inimkeha osad nagu nahk, seedetrakt ja liigesed pole esmatähtsad, nii et vedelikupuuduse sümptoomid tulevad kõigepealt esile just nendes.

Kuidas vee joomine sinu juukseid mõjutab? Väga palju. Vesi on tähtis ka juustele, kuna juuksed koosnevad samuti mingi osa veest.

Kui kannatad mõne ülalpool toodud terviserikke käes, siis hakka järk-järgult suurendama igapäevast veekogust ja lõpuks hakkavad need sümptoomid vähenema.

Arva ära?

Milline alljärgnavatest aedviljadest sisaldab kõige enam vett?

  1. arbuus
  2. salat
  3. greip

Vastus: Kuigi kõik ülaltoodud aedviljadest on suure veesisaldusega, siis 1,2g salatis on kõige enam -95%-vett.

Kui Palju ja millal juua?

Üks tavalisemaid küsimusi on " Kui palju vett ma peaksin jooma?" Joo vastavalt ilmastikule või treeningule vett. Et teada saada, kui palju vett su ihu vajab, siis jaga oma kehakaal kaheks (arvestuse aluseks on Ameerika süsteem, 1 nael=0,45kg) Saadud arv näitab, mitu untsi vett sa igal päeval vajad. Tavaliselt on see kogus, kaks kuni kolm liitrit päevas. Kui kaalud 120 naela (54kg), siis vajad sa 60 untsi (1,7 l) vett, kui 220 naela (100kg), siis 110 untsi 3,25 l) vett. Võid proovida veel sellist arvutust. Joo 28-38ml ühe kehakaalu kg kohta. Paljudel meist pole õrna aimugi, et nad vajavad nii palju vett.

Kui sa lihtsalt sööd palju puuvilju ja juurvilju-nagu sa peaksidki-, siis sellest sa saad päevas kätte liitri jagu vett. Näiteks banaan koosneb 70% ulatuses veest. Õunad sisaldavad vett 80%, tomatid ja arbuusid rohkem kui 90%. Salati veesisaldus on 95%. Kui sööd valgest jahust tooteid, vajad sa rohkem vett, sest need toidud annavad su ihule väga vähe vett.

Video: https://www.youtube.com/watch?v=nSENolWbyYQ

Kasutatud materjal:

Raamat "Tervise Seitse sammast", autor Don Colbert, MD

 

 

 

 

 

Õige toit annab terved juuksed

Juuksed

Ilmselgelt on neil inimestel terved juuksed, kes söövad mitmekülgsemalt. Iga meie keharakk ja ka juukserakk vajab teatud aineid. Vaatame mis need on.

Juukse kasvufaasi ajal on karva ümbrise rakkude paljunemine väga aktiivne ning karvanääps seetõttu nii väliste kui ka seesmiste mõjurite suhtes eriti tundlik. Kahjustav tegur võib lõpetada kasvufaasi ning viia karvanääpsu enneaegselt puhkefaasi. Toitehäirete tõttu kõhetub näsal asetsev karvasibul, kus seni intensiivselt paljunenud rakud surevad ja sarvestuvad, mistõttu karva kasv lakkab. Kui juuksekarv karvanääpsust eraldub, on ta surnud ja teda ei ole enam võimalik asendada.

Et rakud õieti funktsioneeriksid vajavad nad omega-3 ja omega-6 rasvhappeid. Meie organism ise neid ei tooda siis tuleb meil neid sisse süüa.

Lühidalt loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsetes monoküllastumata ja polüküllastamata rasvhapped. Osasid polüküllastamata rasvhappeid ei suuda organism ise sünteesida ja neid tuleb toiduga kätte saada. Küllastunud rasvhapete ülemäär võib avaldada kahju, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres ja suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Samas tuleks neid süüa õiges vahekorras. Enamus omega-6 rasvhapped saame toiduga aga omega-3 saame vähe. Et meie keharakud ja juukse rakud areneksid ja elus püsiksid on meil vaja iga päev juurde saada omega rasvhappeid õiges suhtes, 2 osa omega-3 rasvhappeid, 1 osa omega-6 rasvhappeid.

Kust me saame siis omega-3 rasvhappeid? Kui me ei saa kasulike rasvhappeid muutuvad meie juuksed haprateks ja hakkavad välja langema.

Kalades leidub suures koguses omega-3 rasvhappeid. Teda on rasvastes kalades ja taimsetes õlides ja seemnetes. Lõhes, forellis, ka heeringas, sardiinis ja sardinellakonservid. Külmpressitud õlides on hästi säilinud rasvhapped ja valida tuleks klaasiga pudel alati. Üks paremaid allikaid kus omega-3 rasvhappeid leidub on veel linaseemned ja linaseemne õli. Ka rapsiõli ja põldtudraõli on hea.

Et toitu taimsete rasvhapetega rikastada on hommikupudrule hea linaseemnejahu peale raputada. Omega-3 rasvhapped võivad olla ka Alzheimeri tõve ennetajad. Linaseemned tuleks purustada, sest terveid seemneid ei suuda meie organism seedida. Linaseemnetes on veel ka taimset östrogeeni.

Kus leidub omega-6 rasvhappeid? Kõik taimsed rasvad ja teda leidub ka teraviljas. Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, maisis ja neist valmistatud õlid ning margariinid. Tarbi mõõdukas koguses toiduõlisid. Mõõda koguseid lusikaga, mitte ära vala otse pudelist. Oliivõli sisaldab ka omega-6 rasvhappeid. Rapsiõliga prae ja oliiviõli kasuta salatitele. 

Me saame neid küllastamata rasvhappeid nii toiduga kui ka toidukapslitena tarbides ja need jõuavad verre ja kudedesse.

Ranged dieedid ja vale toit võivad juustele paha teha. Sellega seoses võivad kaasneda haprad, murduvad ja väljalangevad juuksed.

Kala kõrval tuleb süüa ka liha. Juuksekarv koosneb 87-90% keratiinidest, sellepärast toit ei tohiks olla valguvaene. Kalades puuduvad aminohapped mida saame liha süües ja mis on juustele samuti väga vajalikud. Toit peaks sisaldama nii loomaliha, kanaliha ja kala, mune ja kaunvilju.

Juuksed tahavad ka vitamiine. Kui peate dieeti siis lisage oma vitamiine A, B-grupid, D ja E-vitamiine. Mineraalidest raud, tsink, jood, vask, seleen, väävel, räni, magneesium, mangaan ja kaalium. Kevadeti ja sügiseti võiks võtta veel lisaks spetsiaalselt juustele välja töötatud preparaate.

Vaata Tricovit ravilisa lehelt: http://www.juuksed.eu/juukse-ja-peanaha-hooldus-tooted-kogu-perele/tricoderm/

Sinu juuksed võivad anda ka märku raua puudusest. Seda esineb rohkem naistel(vererohke menstruatsioon). Pikk taimetoitluse periood ja ka pingeline treening. Esimeste seas mis märku hakkavad andma rauapuudusest organismis on just kahvatu nahk, küüned murduvad kergesti, juuksed hakkavad välja langema. Nahk on kuivem kehal. Inimene võib olla apaatne, uimane ja väsib kiiresti.

Rauda on loomamaksas, hirsipudrus, mereandides, punases peedis, tomatis, õuntes ja viinamarjades. Hommikut võiksid alustada alati kaerahelbepudruga. Söö nädala sees liha, kala, spinat, spargel, kaunviljad, kartul, tatrapuder, et kätte saada B-vitamiine.

Vaske on mereandides, munades, kuivatatud puuviljades ja piimatoodetes.

Tsinki on idudes, kliides, munades, pähklites, leht- ja juurviljades. Joodi on merekapsas ja kalas.

Toidud mis on valmistatud želatiiniga meeldivad juustele kõige enam.

Soja ja linaseeme sisaldavad östrogeenide keemiliselt sarnaseid aineid, mis aitavad juustekadu ja muude vananemisnähtude ilmnemist edasi lükata.

Kas mul on juuste väljalangemine?

Juuksed kinniTesti kas sul on juuste väljalangemine.

HEA TEADA: Iga päev tuleb meil ära umbes 50 kuni 100 juuksekarva. Sügiseti ja kevadeti isegi rohkem. 

Testi nimetatakse KOLME ÜMBRIKU TESTIKS. Sa vajad kolme ümbrikut ja julget pealehakkamist!

Test käib nii. Pese õhtul pea ja kammi juuksed hoolega läbi, et eemaldada kõik lahtised juuksed. Hommikul kammimisel tulnud juuksed lähevad esimesse ümbrikusse. Päevaks pane juuksed kinni ja õhtul kammi neid hoolikalt. Kõik lahti tulnud juuksed lähevad samuti esimesse ümbrikusse. Ööseks pane juuksed kinni.

Teise päeva hommikul juuksed kammida ja lahtiolevad juuksed lähevad teise ümbrikusse. Juuksed kinni päevaks ja õhtul kammida juuksed ja lahti tulnud juuksed panna teise päeva ümbrikusse. Peale kammimist panna juuksed ööseks kinni.

Kolmanda päeva hommikul kammida juuksed ja lahti tulnud juuksed lähevad kolmandasse ümbrikusse. Päevaks lähevad juuksed kinni. Kolmanda päeva õhtul peske juuksed ja korjake pesus tulnud lahtised juuksed kokku ja pange samuti kolmandasse ümbrikusse. Pesu ajal kasutage vee äravoolu kohas spetsiaalset väikest restikest mis korjab kõik pesu ajal lahti tulnud juuksed kokku.

Nüüd lugege ära kõk kolme päeva juuksed ja ainult need millel on karvasibul otsas. See arv jagage kolmega ja saategi ühe päeva keskmise välja tulnud  juuste arvu.

Kui teie välja tulnud juuste kolme päeva arv kokku ületab 300 juust, siis on mureks põhjust aga kui see nii ei ole, olete avastanud enda jaoks tõe, et teiega on kõik korras.

 

Müüt

Juuksed kasvama

Müüt mille kohaselt tuleb pidevalt juukseotsi lõigata, et juuksekasvu stimuleerida, pole tõsi. Kahjuks nii ei juhtu. Tegelikult ei mõjuta juuste lõikamine nende kasvamist üldse. See tuleneb sellest, et juuksed on peanaha lähedal tihedamad (võrreldes juusteotstega). Juuksesibulate arv ei sõltu lõikamise sagedusest, seega ei muutu ka juuksekarvade arv suuremaks ega juuksed tihedamaks. Iga juuks on erinevas kasvufaasis. Keskmiselt kasvavad juuksed kuus 1 cm võrra pikemaks, sõltumata lõikamisest.Tihe juukseotste lõikamine aitab neid tervena hoida, kuid see ei tähenda, et need kiiremini kasvaksid.
 

Vaakum-lümfimassaaž

 

Mis on vaakum-lümfimassaaž?

VacumLinfoter on põhiliselt naha ja naha pealmise kihi treenimise varustus. Treening/protseduur puhastab juuksejuurte avaused viies välja õhu kaudu sisse kandunud mustuse ning taastades juuksejuurte loomuliku toimimise ja naha omaduste normaalse seisukorra. Kõige tähtsam selle juures on aga et nahk ja naha-veresoonkonna hapniku sidumise võime taastub.

See toimub lümfimassaaži toimel järgmiselt:

1) stimuleerib nahka, treenides seda rütmiliste ning pidevate vajutavate ning imevate liigutustega,

2) eemaldab üleliigse rasva nahalt ning juuksejuurte avaustelt; rasva, mis on tekkinud higi ning rasva ületootmisest. Kui need segunevad tolmu ja mustusega, takistab see naha normaalset hingamistegevust. Peale selle aitab lümfimassaaž meie lümfisüsteemi organismi igapäevaselt kogunevate ja normaalset juuksekasvu takistavate jääkainete väljaviimisel.

Üldised mõjud

Eemaldades jääkained, saavad rakud ja verevõrgustik rohkem ruumi hapniku, vere ja toitainete viimiseks juuksejuurtele. Juuksed saavad uut tugevust ja kasvujõudu. Ainevahetus peanahas/juuksejuurtes paraneb märkimisväärselt.

Protseduur on turvaline ja meeldiv. Te tunnete end lõdvestunult ja mõnusalt – ning magate hästi.

Jääkainete kogumid peanahal võivad põhjustada peavalu, väsimust, paistetust näos ja silmade ümber ning rasket tunnet. Osadel juhtudel viib see selleni, et juuksed näevad elutud ja tuhmid välja või isegi hakkavad välja langema.

Juuste väljalangemise võimalikud põhjused:

Hormonaalsed või geneetilised põhjused, stress, vähene füüsiline treenitus ning vastupidavus, halb füüsiline seisund, näiteks liiga lahja dieet/ kaalus kaotamine, äkilised traumad, rasedus, imetamine jms.

Peale lümfimassaaži kantakse peanahale selle protseduuriga sobiv raviampull.

Vaata lisaks: Ravihooldused juustele ja peanahale!

 

Juuksekiskumismaania ehk trihhotillomaania

trichotillomania 1

Juuksekiskumismaania ehk trihhotillomaania on psühhiaatriline seisund, mille korral inimesel on vajadus tõmmata ja kitkuda juukseid kuni need eemalduvad juuksesibulast. Taoline maania võib olla 1 või 3 protsendil inimestest. Suurem osa nendest on teismeeas noorukid, kuid on ka juhtumeid kus aasta vanune laps hakkab oma juukseid  välja tirima.

 

Välja kisutakse tavaliselt juukseid, kulmu ja ripsmekarvu või intiimpiirkonna karvu. Nahal võib märgata katkenud, erineva pikkusega normaalseid juukseid ja juuksesibula tuppesid.

Nahk ei ole põletikuline. Puudutamisel tundub piirkond kare. Kiilas piirkond on ebamäärase geomeetrilise kujuga. Mõnikord on juukseid säilinud vaid õhukese jutina ümber pea. Mõnikord tõmmatakse juukseid välja nii, et peanahale jäävad kiilad laigud. Mõned jälle tõmbavad juukseid reakaupa välja. Pooltel juhtudel on juuksekiskujatel kombeks ka karvu otsapidi suhu pista või närida.

Inimene ei suuda vastu seista kiusatusele seda teha ehk impulsile juuksekarvu välja kitkuda. Enne kitkuma hakkamist eelneb pingetõus ja järgneb kergendus ja rahulolutunne teo ajal.

 

Lihtsad naiselikud soengud

 

 

Osooniteraapia

Sobib kõikide peanaha probleemide raviks. Eriti soovitatav androgeennse alopeetsia ehk juuste kao korral, alopeetsia areata ehk koldeline kiilaspäisus, dermatiidi ja psoriaasi raviks! Taastab peanaha normaalse tasakaalu. Mida varasemas staadiumi ravi alustada, seda paremad on ravi tulemused.

Kõrgsageduselektrolained ja selle teraapiline toime:

Tavalises elektrivoolus on voolu sagedus 50 Hz, aga elektromagnetlainete puhul on see 100 000 või koguni üle miljoni Hz-i. Elektromagnetlainetel on vajalik mõju nii meditsiinilises kui ka esteetilises hoolduses. Positiivsed mõjud on sellel nii nahahaiguste, vereringe kui ka närvisüsteemi ravis.

Juuksed ja peanahk

Kui protseduur on tehtud, siis ravitaval piirkonnal on märgata punetust, mis tuleneb kiirenenud vereringest. Kiirenenud vereringe parandab rakkude toitainete kättesaamist. Lisaks veel ka rakkude hapniku omadused kasvavad, mis aitab mustusel ja mürgistel ainetel organismist kergemini väljuda. See on aluseks kõikidele ravimeetoditele, millega tahetakse saavutada noorele nahale omane värskus ja elastsus.

Juuste väljalangemise probleemi korral annab häid ravi tulemusi kui kasutada samal ajal ka juuste väljalangemis vastaseid tooteid. Aparaadi kasutusega on tegemist kõrgsagedus elektromagnetlainetega, kus vahelduvvoolu väljas tekib ioonide võnkumisest kudedesisene soojusenergia mis toob kaasa kudede biofüüsikalised muutused. Kui elektroodi kasutatakse väikesel võimsusel ja see on kokkupuutes ravitava piirkonnaga on selle toime rahustav. Kui aga elektroodi võimsust suurendada ja hoida seda ravitava piirkonna lähedal, mitte aga vastas, kuid samas selliselt, et on tunda väikest sädet, siis on selle toime stimuleeriv. Tekivad võnked mis mõjutavad puhkefaasis olevaid karvanääpse pannes need uuesti kasvama.

Juukse kasvufaasi ajal on karva ümbrise rakkude paljunemine väga aktiivne ning karvanääps seetõttu nii väliste kui ka seesmiste mõjurite suhtes eriti tundlik. Kahjustav tegur võib lõpetada kasvufaasi ning viia karvanääpsu enneaegselt puhkefaasi. Nii saame ravida ka juuste kroonilist väljalangemist.

Kõrgsageduselektrolainetel on ka teine teraapiline mõju; osooni tekkimine. See desinfitseerib nahka ja hävitab baktereid ka  kõige sügavamalt naha pooridest. Enamus peanaha probleeme, nagu kõõm, sügelus, juuste väljalangemine jne. on otseselt sellel põhjusel, et peanaha vereringe on halb ja peanahal on palju baktereid.  Selle ravimeetodiga on võimalik saavutada suurepäraseid tulemusi.

Vaata lisaks: Ravihooldused juustele ja peanahale!