Esimene samm on saada spetsialisti hinnang

Esimene samm on saada spetsialisti hinnang
LOE LÄHEMALT

Juuste väljalangemise korral on oluline panna õige diagnoos ehk saada asjakohane hinnang olukorrale. Otstarbekohase ravi algatamiseks on hädavajalik täpselt kindlaks määrata põhjus. Kiire lahenduse ja õige lahenduse vahel on suur erinevus. Paljusid juuste väljalangemise tingimusi ravitakse erinevalt – nii et õige diagnoosi saamine on kriitilise tähtsusega õige ravi saamisel. Esimese sammuna oleks vaja saada spetsialisti […]

Kui palju juukseid me kaotame päevas?

Kui palju juukseid me kaotame päevas?
LOE LÄHEMALT

Tüüpiliselt kaotame 30-75 juuksekarva päevas. Peapesu järgselt on juuksekarvade kaotus ligi 130 ümber ja seda loetakse siiski normaalseks veel. Paljudel on ikka veel see küsimus, mida võib pidada normaalseks ära tulnud juustearvuks ja mida mitte? Naistel tuleb võrreldes meestega igapäevaselt ära vähem juukseid. Ka noorematel inimestel on igapäevane juuste kaotus väiksem. Samuti on see ära […]

Normaalne peanahk

Normaalne peanahk
LOE LÄHEMALT

Normaalsel peanahal on näha juuste täis tihedust ja esineb 1, 2 või 3 karvaga folliikulite ühendusi. Võib esineda ka 4-5 karvaga folliikulite ühendusi.  Inimesi üllatab see kui näevad oma peanahka ekraanilt, et juuksed ei kasvagi ükshaaval.  Mõnikord võib olla ka mitu folliikulite ühendust koos, ehk siis on näha juba 8, 10 või 15 juuksekarvaga ühendusi. 15 […]

Juuksed kasvavad kimpudena

Juuksed kasvavad kimpudena
LOE LÄHEMALT

Juuksekarvad kasvavad kimpudena. Kimbud sisaldavad 1, 2 ja 3 juuksekarva. Suuremad ja tähelepanuväärsemad on 3,4 ja 5 juukseakarvaga folliikulite ühendused. Kimbud kolme ja nelja juuksekarvaga kaovad aeglaselt erinevate juusteväljalangemise probleemidega inimestel. Probleemi põhjuseks võibolla androgeenne alopeetsia ja teised alopeetsia vormid. Peanahal asetseb normaalse juuksekasvu juures umbes 30-40% suuremaid folliikulite ühendusi. Alla 20% on ühe juuksekarvaga […]

Kas juuksed võivad minna üleöö halliks?

Kas juuksed võivad minna üleöö halliks?
LOE LÄHEMALT

Kas juuksed võivad minna üleöö halliks? Vastus on jah ja ei. Seda nähtust on nimetatud ka kui “Marie Antoinette sündroomiks”, viidates kuninganna Marie Antoinettele. Elanud Prantsusmaal aastatel (1755-1793), kelle juuksed väidetavalt valgeks muutusid ööl enne tema giljotineerimist Prantsuse Revolutsiooni ajal. Marie Antoinette sündroom on tegelikult sarnane autoimmuunhäire käitumisele aktiivses faasis nagu seda on immuunhäired alopecia […]

Stress

Stress
LOE LÄHEMALT

Peale lühikest stressirikast nädalat võib hakata juukseid välja langema. Lühiajalise stressi korral juuksed taastuvad kiiresti ja väljalangemine peatub paari päeva jooksul. Kui stress on aga pikemaajaline, siis peanaha veresooned ahenevad ja juuste väljalangemine muutub krooniliseks ja seda tuleb ravida. Mida teha kui juuste väljalangemine on muutunud juba krooniliseks? Ravikuuriks vali juuksekasvu stimuleeriv losjoon, juustevitamiinid ja […]

Kõõm või hoopis seborroiline dermatiit?

Kõõm või hoopis seborroiline dermatiit?
LOE LÄHEMALT

Mis on seborroiline dermatiit? Teise nimega seborröa, seborroiline ekseem? Eristatakse kuiva ja rasust dermatiiti. Kuiv tekib rasunäärmete alatalituse tagajärjel. Nahale tekib kuivusest ketendamine ja punetus. Juustega kaetud peanahale tekib kõõm, juuksed muutuvad peenemateks, võivad osaliselt välja langeda või tekib ekseem. Vaata pilte/ Enne ja pärast pildid. SIIT. Kõõm  seevastu on seborroilise nahapõletiku mitte põletikuline, kergem vorm, mille korral […]

Juuste väljalangemine - põhjused ja ravi

Juuste väljalangemine - põhjused ja ravi
LOE LÄHEMALT

Vaatame mis on juuste väljalangemine, selle põhjused ja ravi. Juuksekadu ehk alopeetsia on kõikidel inimestel täheldatav normaalne füsioloogiline protsess, mis on seotud karva tsüklilise kasvuga. Juuksel on juuksekasvu aktiivne faas, vahefaas ning puhkefaas. Aktiivselt kasvavad ja puhkavad juuksenääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi, siis pole juuste hõrenemine märgatav. Juuksenäsad muutuvad aga aastatega väiksemaks ning kasvav karv jääb […]

Peanaha ravi

LOE LÄHEMALT

Dr. Sebastiano Zappala on õpetanud trihholoogiat üle 30 aasta, 1995. aastast alates Skandinaaviariikides ja Baltimaades. Alates aastast 1998. meetodit (vaakum-lümfimassaaži ja osooniteraapiat). Alates 2002. aastast T4 meetodit (Trihholoogilised tooted koos eelpoolnimetatud aparaatsete protseduuridega). Trihholoogia 4 faasi/T4 meetod on 10 aastat kestnud uurimustöö ja katsete tulemus. Tricoderm toodetega Skandinaavias, kus inimeste peanahk ja juuksed on tundlikumad, […]

Juuste tervis

Juuste tervis
LOE LÄHEMALT

Kuidas süüa nii, et juuste tervis oleks garanteeritud? Juuste tervisest rääkides ei saa me mööda minna ka õigest toitumisest. Toitumisnõustaja Aire Tamm räägib ja annab nõu ühes oma artiklis kuidas saada endale terved juuksed. Panen siia osa Aire Tamme artiklist: Juuksed koosnevad 70-80% ulatuses valkainest, 10-15% veest, 0,06-0,6% mineraalainetest, 0,1-0,5% süsivesikutest, 3-6% hüaliinist ehk rasvainest ja kuni 1% pigmendist ehk juuksevärvist. […]

Juuste väljalangemine

Juuste väljalangemine
LOE LÄHEMALT

Teen siin ülevaate enam levinud juuste väljalangemise põhjustest. Hiljem räägin ka kõikidest põhjustest eraldi ja annan nõu mida teha. On kindlaks tehtud, et juuste arv peas on meil 60 000-150 000 vahel. Kuid viimased uuringud tõestavad, et meil on rohkemgi juukseid peas kui enne arvati, umbes 250 000 juuksekarva. Juuksekoguse määravad ära ka rassi erinevused. Blondiinidel on kõige […]

Vee vajalikkus

LOE LÄHEMALT

Vesi on meie keha kõige tähtsam toitaine. Sinu ihu koosneb 70% veest, sinu lihastes on 75% vett, sinu ajurakud koosnevad 85% veest, sinu veri sisaldab umbes 82% vett, isegi sinu luud sisaldavad 25% vett. Vesi on tervise kõige aluselisem aspekt. Sa võid elada viis kuni seitse nädalat ilma toiduta, kuid keskmine täiskasvanu ei suuda ilma veeta olla […]

Õige toit annab terved juuksed

LOE LÄHEMALT

Ilmselgelt on neil inimestel terved juuksed, kes söövad mitmekülgsemalt. Iga meie keharakk ja ka juukserakk vajab teatud aineid. Vaatame mis need on. Juuksekasvu aktiivse faasi ajal on karva ümbrise rakkude paljunemine väga aktiivne ning karvanääps seetõttu nii väliste kui ka seesmiste mõjurite suhtes eriti tundlik. Kahjustav tegur võib lõpetada juuksekasvu aktiivse faasi ning viia karvanääpsu enneaegselt […]

Kas mul on juuste väljalangemine?

Kas mul on juuste väljalangemine?
LOE LÄHEMALT

Test, mis näitab ära kas mul on juuste väljalangemine. Tavaliselt langeb päevas välja umbes nii 30 kuni 75 juuksekarva. Pesu päeval võib see arv olla ligi 130 kohati. Noortel vähem, kuna mõned testid on näidanud, et juukseid langeb igapäevaselt välja vastavalt inimese vanuse arvule. Arv 100, mida pakutakse päevas ära tulnud juustearvuks on tegelikult nii […]

Millal juukseid lõigata?

Millal juukseid lõigata?
LOE LÄHEMALT

Juuksed kasvavad umbes pool tolli kuus. Toll võrdub 2,54cm ja pool tolli on 1,27cm. Kui keegi soovib juukseid kasvatada, siis ta peab seda infot teadma. Kui inimene lõikab iga kuu ära juukseotstest 1-1,5cm on ta oma juuksepikkusega peaaegu sama koha peal kui kuu tagasi. Tead seda ütlust: “Kes senti ei korja, see eurot ei saa”.   […]

Täid - Mida vanemad peaksid teadma?

Täid - Mida vanemad peaksid teadma?
LOE LÄHEMALT

Peatäid on väikesed kuuejalgsed putukad, kes toituvad inimverest. Täi on kuskil seesamiseemne suurune. Täi munasid nimetatakse tingudeks. Täid kinnitavad oma munad peanaha lähedale juustele ja need on justkui liimitud juuksekarva külge. Rohkem esineb täisid lastel, kes käivad päevahoius, lasteaias või eelkoolis. Sellises eas lapsed mängivad tihti väga lähedalt koos ja jagavad omavahel kammi, salli ja […]

Müüt

Müüt
LOE LÄHEMALT

Müüt mille kohaselt tuleb pidevalt juukseotsi lõigata, et juuksekasvu stimuleerida, pole tõsi. Kahjuks nii ei juhtu. Tegelikult ei mõjuta juuste lõikamine nende kasvamist üldse. See tuleneb sellest, et juuksed on peanaha lähedal tihedamad (…võrreldes juusteotstega). Juuksesibulate arv ei sõltu lõikamise sagedusest, seega ei muutu ka juuksekarvade arv suuremaks ega juuksed tihedamaks. Iga juuks on erinevas […]

Mis on vagellest? Kui kahjulik see juustele on?

Mis on vagellest? Kui kahjulik see juustele on?
LOE LÄHEMALT

Vagellest(Demodex spp) ehk nääpsulest on inimese ja loomade naha karvanääpsudes karvafolliikulites ja rasunäärmetes parasiteeriv ja demodikoosi tekitav lest. Vagellestad on sigarja kehakujuga 0,2–0,5 mm pikused, usja välimusega naha endoparasiidid. Helehallid, keha eesosas asuvate, natuke üle keha servade ulatuvate nelja paari väga lühikeste koonusjate kahe küünisega lõppevate jalgadega. Poolkaarjad haukasmissuised on hästi arenenud. Neil on lülistumata […]